Nägin eile nii õudsaid unenägusid, et ei julge täna magama minna. Täitsin kaks vajalikku tingimust halvast tundest vabanemiseks, aga võta näpust - tunne on ehk veelgi halvem kui hommikul (kuigi õhtu pidigi hommikust lollim olema).
Tegime S.-ga paberist tuulelohesid ja läksime neid rõdu peale järele proovima. S.-i lohe lendas kahe sekundiga käest ja maandus alumise naabri rõdul, täpselt nii nagu S.-l eelmise lohelennutamise ajal oli juhtunud. Aga tema alumine naaber oli palju sõbralikum kui minu oma, andis lohe tagasi ja puha, minu oma toonitas, et teinekord enam nii ei juhtuks ja jättis lohe endale.
Millegipärast tulid täna kadrid ukse taha ja laulsid "Nõiaelu". Või olid need igasugused mutandid, kes Halloween'i puhul kollitama tulid?! Kummalgi juhul eksisid nad kergelt kuupäevaga. (Halloween'i mutandid on vist tõenäolisem, sest ma ei tea, et kadrid end kunagi kiisumiisudeks maalinud oleksid.)
Rääkisin täna isaga telefonis 40 min ja kõne lõpuks tuli välja, et see oli tema jaoks ikka ajaraiskamine, sest ta toit (mille ta niigi juba mikrolaineahjus soojaks oli teinud) jahtus selle ajaga ära. Hea seegi siis, et meil omavahelised kõned tasuta on :D (Eelmist kaht lauset lugeda läbi Veski talu huumoriprisma.)
Kuna tuleb välja, et mul ei ole maailmale ikka mitte midagi asjalikku öelda, alustan uut sissekannet.
No comments:
Post a Comment