Paramparaa

McDonalds'iga on asi ühelpool. Neil on kandideerimissüsteemis mõningaid puudujääke ja seepärast ei kutsutud mind mitte Southgate'i, vaid mõne kesklinna McDonalds'i vaba koha tõttu intervjuule. Siit kesklinna tööle käia ei ole aga eriti odav ega ka ajaliselt mõttekas. Nii et ma loobun. Selle asemel jagasin täna Wood Green'is igasugustele poodidele on CV-sid ning teen seda ilmselt ka neljapäeval. Samuti jätkan jahti läbi interneti ja lasen sotsiaalsel kapitalil oma häid külgi näidata, saates E.-le oma CV, mille ta lubaduse järgi loodetavasti tähtsatele inimestele edastab.

Mitte et see väga oluline oleks, aga ütlen ikka, et üks prantslane ajas mind täna naerma. Pidas mind Wood Green'i kaubamajas kinni, poleeris mu küüne ja kreemitas käe ning pakkus kogu vastavat maniküürikomplekti 50% soodustusega müügiks. Ning oluline on seejuures see, et tema müügistrateegia (oskuslikud komplimendid, ehe usk toote headusesse ja kõrgetasemelised humoorikad kommentaarid oma tegevusele) oli lihtsalt väga meeldiv ja värskendav ning ei jätnud üldse sellist tobedat võltsi pähemäärimise tunnet sisse.

See suur et... ma ei ole siin vist veel maininud, et ma ei tulegi juuli alguses Eestisse tagasi, vaid hoopis detsembris või jaanuaris. Sellise otsuse võtsin vastu Londonisse tulles, et suurendada oma võimalusi tööle saada (eriti oluline on pikaajaline saadavalolek näiteks au pair'iks kandideerimisel). Ja üleüldse - kui siin juba olla, siis ikka korralikult, eks ole!

Muude märkuste alla tahan lisada, et mu suur armastus metroo- ja tavaliste rongide, rongi- ja metroojaamade ning raudtee vastu on jätkuvalt alles, et mitte öelda süvenenud. Ja mul on kohutavalt hea meel, et saan neile pidevalt nii lähedal olla :) Nii sõites kui kodus olles (aknast välja vaadates näen vasakul käel metrooronge ja otse ees kauguses kihutavaid reisironge). Kogu rongitemaatika on mulle sedavõrd südamelähedane seetõttu, et see lihtsalt lõhnab nii väga rändamise järele. Ja lähedale või kaugele, mõtetes või füüsiliselt, olevikus või minevikus rändamise kirg on mulle lihtsalt igiomane. Küll aga ei suuda ma veel seletada seda, miks mulle kraanad nii hirmsasti meeldivad...