Sügise selgroog on ikkagi nüüd murdunud - puutüved on tumedad ja lehtedes peegeldub särava päikesepaiste asemel hoopis värvikas nukrus möödunu ilu möödasaamisest.
Aga sellest pole midagi, kogu aeg on midagi huvitavat ees.
Näiteks on kassid paksemaks ja karvasemaks läinud ja näevad nüüd jälle niiiii armsad välja. Näituseks valge kass, kes meelega on end oranži diivani peale nii kenasti magama seadnud, et tekitab suure tahtmise teda igatpidi torkida ja segada. Ooooiiii!
Pärast paaripäevast unistamist jõudsingi emaga täna Karja pagariärisse. Ja saiakesi OLI! Kohvisaia ka, Helen, ja see oli jälle ülihea!
Soela sadam ei ole veel valmis.
Kanakasvatajatele - Tuhkanal on linnukingi praegu rohkem kui Meiuste mere ääres.
S. K.-l on üks suur kõrvits üle ja ta näib üsna suurt muret tundvat selle üle, kellele see ära anda.
Lahke T. (kes tegi ükskord Võrus õppides kapi, kuhu saab harja sisse panna :D :P) tõi vaesele tudengile (mulle!) korraliku hulga metsseakonservi ja tüki kaunist Saksamaal valminud sepakunstist (Y).
Leisis on nüüd jälle kasutatud riiete pood (Y). Väga ilusa vaatega, muide!
Triin usub, et ma olen kaalus alla võtnud, sest mu nägu ei ole enam nii ümmargune, kui pärast Inglismaalt tagasitulekut. Võtsin jah Londonis 6-8 kilo juurde. See tuli osalt kardetavasti sellest, et pärast restorani õhtuvahetusi tihti 24h avatud poest magamaminekueelset maiust kokku ostsin (ja kohe ära sõin).
London on ikka südames. Aga mitte ainult London. Teiste hulgas on Saaremaagi paradiisi mõõtu.
No comments:
Post a Comment