On imelisi hetki

Kevade ime

Justkui hingaks õrna pidevat samblakatet rohelisel karjamaal puulatvade all. Ja kuulaks metsamuinasjuttu meelitava kuu mahedas valguses. Puhaskarges õhus punutud linnulaulu elavvaikusemuster äratab südamevärvid helisema. Ja midagi muud ei paindu ütlema kui "tõelisim".


Õhtu.

Suure akna ees on läbipaistvad kardinad. Linnavalgus on neist hästi näha.

Korstnasuits liigub energiliselt edasi. Ometi valitseb täielik vaikus.

Toas on veel keegi. Aga olemine on vaikuseski sundimatu ja avatud.

Lausa õnnis. Tahaks, et see võiks veel kesta. Nii, et jõuaks nautida.

Täiuslik rahu. Vähemalt üks nendest. Külluslik.

Ja kestabki! Uskumatu - selliseid hetki on antud!