Viimase kolme kuu jooksul on olnud üsna keeruline leida aega oma tegemistest pajatada. Nii blogis kui kirja ja telefoni teel. Palun see mulle andeks anda. Kuna see pole juhtunud mitte laiskusest ja ükskõiksusest, vaid töölkäimisest ja Inglismaa-elu elamisest (mis, ma leian, on siinviibides üks olulisimatest tegevustest). Et aga järjekordne haigus on mind seekord lausa voodi külge aheldanud, on lõpuks kätte jõudnud meeldiv võimalus taas jutulõnga veeretama hakata. Sellest, mida ma vahepeal teinud, näinud ja mõelnud olen.
Raha
Justkui sõrmenipsuga olen kolme kuu tööga suutnud kustutada kõik oma suuremad võlad. Seejuures rahalises kitsikuses kopitamata. Kui oleksin võtnud eesmärgiks sama summa likvideerida oma viimase Eestis teenitud palgaga, kulunuks selleks 6 kuud hambad-varnas-ja-kuuse-all elamist. Mis tähendab, et oleksin ikka võlgades. Viimase taustal unistasin varem salaja ikka, et need võlad kustuvad mingil muul moel (kellegi abist või halastusest). Aga nüüd, kui olen seesuguse finantsvastutuse siiski enda kanda võtnud ja kedagi oma võlakoormaga häirimata se'st koormast vabanenud, tunnen lootust, et ehk saab minustki ühel heal päeval suur inimene. Lisaks olen enda üle natukene uhkegi :)
Huvitav on veel märkida, et ülekanne mu Inglismaa pangakontolt Eesti kontole jõudis kohale vaid ühe tunniga, ehkki kirjas seisis, et kuluda võib paar päeva. Plaanitust paari päeva võrra vähem võlglane olla - see on tõesti magus. Lisaks on hea teada, et vajadusel saan oma Eesti konto väljaminekutele kiiresti reageerida.
Olen endale hankinud ka mõned uued kohustused: Briti Punasele Ristile 7 naela kuus ja heategevusorganisatsioonile Save the Children 30 naela poolaastas. Sest paljud elud lõppevad vaid 50 penni (nende puudumise) tõttu.
Religioon ja usk
1. augustil algas ramadaan, moslemite paastukuu, mille vältel ei tohi koidust ehani süüa ega juua. Ühtlasi tuleb tavalisest rohkem palvetada. Ja veel palju muud. Kuna minu bangladeshi pere ja üsna suur osa meie restoranitöötajatest on moslemid, on mul huvitav võimalus lähemalt näha, kuidas elu ramadaani ajal välja näeb.
Esimene tähelepanek - väsitav ja kurnav. Eriti veel nende mõne kuuma ilma ajal, mis isegi Inglismaale korraks osaks said ning mille vältel restoran(i köök) eriti palav oli.
Samas on iga õhtu täis sellist omamoodi erilist pingelangust ja rõõmu - rõõmu söömisest. See rõõm saabub veidi pärast kella 20.30. Siis saavad meie restorani moslemid köögi kõrval trepi peal kokku ja söövad üheskoos õhtust. Meie korteris on selleks ajaks lauale ilmunud hulk puuvilju ja rasvased maiustused ning mängib religioosne muusika.
Kui R. tavaliselt pärast kella 21 pea eranditult enam süüa ei tee, võib praegu tihti veel hilja õhtul tunda riisi keetmise lõhna. Ja kui koju jõuda hommikul kella 3 paiku, saab R.-le ja R.-le hommikusöögiks head isu soovida.
Ramadaani mõte seisneb (üldiselt öeldes ja minu tagasihoidlike asjatundmatute arusaamiste järgi) puhas-olemises ning (selle kaudu) paremas ja lähedasemas kontaktis Jumalaga, samuti kaastunde kasvatamises ja vaeste inimeste elu mõistmises. Ramadaani ajal on heategevus rõhutatult olulisel kohal - igal (paastuval?) moslemil on R. sõnul kohustus vähemalt 4 inglise naela heategevuseks annetada. Samuti jagatakse vaestele toitu erilise hoolega.
Mu suure uudishimu ja erinevate kokkupuudete tõttu islamiusuliste inimestega olen selle usu kohta üht-teist huvitavat teada saanud. Ehkki neis teadmistes on vastuolusid olenevalt kultuurist, kust pärit moslemite suust need tarkused on kogutud. Enamasti puudutavad need siiski üksikasju ettekirjutuste järgimisel.
Olemuslikest tarkustest on minu jaoks kõige huvitavam olnud see, et moslemid ei ole kristluse ega juudiusuga sedavõrd suures vastasseisus nagu mul sellest mulje on kujunenud. Tegelikult aktsepteerib islam täielikult näiteks nii Moosest kui Jeesust ning kohtleb neid kui prohveteid võrdväärselt Muhamediga. Islamiusuliste sõnul ei ole judaismi ja kristlusega muud valesti kui ainult see, et nad ei aktsepteeri hilisemaid prohveteid (judaism Jeesust ja kumbki Muhamedi), ning see, et Jeesus on samuti Jumal või osa Jumalast. Islami järgi on Jumal judaismis, kristluses ja islamis üks ja seesama, erinev on vaid see, kuidas teda nimetatakse. "Allah" tähendab tõlkes "see üks (ja ainus)". Et moslemiga abielluda, ei pea olema moslem, kuid Jumalat tuleb uskuda.
Juhuse läbi sattus ühe moslemi kaudu mu kätte raamat "Misquoting Jesus: The Story Behind Who Changed the Bible and Why", kus autor (sügavalt usklik kristlane) räägib sellest, milliseid faktivigu Piiblis esineb, milliseid järeldusi selle põhjal Piibli kohta võib teha, ning annab viite sellele, kuidas 30 aastat kestnud Piibli-uurimine on juhatanud ta omamoodi suhteni Jumalaga. Omamoodi suhteni Jumalaga.
Ma ei ole seni Jumalasse uskunud. Samuti ei ole arvanud, et iseendaks jäädes kunagi teisiti uskuma hakkan. Otseselt ei usu ka praegu. Kuid eelpooltoodu tõttu on Jumal saanud võimaluse tegeliku olevana mu praegusesse maailma kõige muu hulka ära mahtuda. Kujul, mille ta ise ilmutab. Vastastikuse austuse vaimus.
******
Vahelduseks pilte, pilte ja pilte.
*****
... jätkub...
No comments:
Post a Comment